Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 ja EL Nõukogu määruse 2023/1782 alusel

Partnerluse eesmärgiks on saavutada suures mahus tehnoloogilise võimekuse tõstmist ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, et võimaldada tipptasemel, järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning väljakujunenud tehnoloogiate innovatsiooni; tugevdada kiibialgatuse raames liidu kõrgtasemel projekteerimise, süsteemide integreerimise ning kiipide tootmise võimekust, suurendades seeläbi liidu konkurentsivõimet; samuti aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse; soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist pooljuhiökosüsteemis ning käsitleda sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitsevad küberohtude eest.

Teemad: tarkvara, riistvara, mikro- ja nanoelektroonika, pooljuhid, kiibid, tööstus (digitaliseerimine), turvalisus, energeetika, mobiilsus, digiühiskond, süsteemide süsteemid, manustatud süsteemid, komponendid ja moodulid, protsessi tehnoloogiad, materjalid, AI, ühendatavus, arhitektuur ja disain, kvaliteet, korratavus, usaldusväärsus, küberturvalisus.

Kogueelarve 2021-2027: ~11 mld eurot

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Mikk Vahtrus (mikk.vahtrus@mkm.ee)

Eesti Teadusagentuur:  Margit Suuroja (margit.suuroja@etag.ee)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Alice Liblik (Alice.Liblik@eis.ee)

Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus, tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist.

Digital Agenda 2020 for Estonia

Digiühiskonna arengukava 2030

Otsene seos puudub

Otsene eellane: JTI ECSEL (Eestist osales Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osales vaatlejana).

ERA-NET võrgustikest on partnerlusega seotud: CHIST-ERA, M-ERA.Net, QuantERA, FLAG-ERA.

• M-ERA.Net on Euroopa materjaliteadust ja -tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustik. Praeguse M-ERA.Net3 eelnevad projektid olid M-ERA.Net ja M-ERA.Net2, neis kõigis ETAG on osalenud. ETAG on osalenud enamuses võrgustiku korraldatud taotlusvoorudest. Kokku on rahastatud 12 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• CHIST-ERA edendab läbimurdevõimelisi multidistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi IKT-teaduse ja -tehnoloogia uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG ning rahastuse on saanud kokku 9 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• QuantERA II on kvanttehnoloogia alane võrgustik, mille eesmärk on pikas perspektiivis jõuda transformatiivsete rakenduste ja toodeteni. Esimeses taotlusvoorus sai rahastuse üks Eesti teadlastega projekt. Teises taotlusvoorus Eesti teadlastega projekte ei rahastatud. Mõlemas voorus osales rahastajana ETAG. QuantERA III, milles on partneriks ETAG, algas 2025. aastal. Samal aastal kuulutati välja ka esimene üheastmeline taotlusvoor. Taotlusvoorus osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 tavapartnerile või kuni 300 000 koordinaatorile. Taotluste esitamise tähtaeg oli 5. detsember 2025.
• FLAG-ERA eesmärgiks oli toetada  tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustega (FET Flagships) seotud uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG. Eesti teadlaste osalusega projekte on rahastatud neli. FLAG-ERA lõppes 31.11.2024.

KDT JU loodi 2021. a ning samal aastal avati esimene (2021. a.) taotlusvoor, mis koosnes kolmest paralleelsest taotlusvoorust (IA – Innovation Action, RIA – Research and Innovation Action ja CSA –Coordinating and Support Action). IA ja RIA jagunesid omakorda avatud taotlusvooruks ja fookusteemadega taotlusvooruks. Kokku rahastati 15 projekti. Ühe projektiga liitus hiljem ka Eestis registreeritud ettevõte. Eesti esimest taotlusvooru ei rahastanud.

KDT teine (2022. a.) taotlusvoor koosnes kahest paralleelsest taotlusvoorust (IA ja RIA). Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud.

KDT kolmas (2023. a.), kolme paralleelse taotlusvooruga voor, avati veebruaris (1 IA ja 2 CSA vooru) ja septembris (kaheetapilised IA ja RIA voorud, mis omakorda jagunesid avatud ja fookusteemadega voorudeks).  Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud.

2023. a. septembris jõustus kiibimäärus ning ühtlasi KDT JU muutmine Chips JU-ks. Chips JU on peamine kiibimääruse rahastusmeede, millega kaasneb partnerluse rahastuse kasv ja täiendavad tegevused. EL poolne toetus suurenes 4,175 mld euroni ning lisandusid järgmised tegevused:

• integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise kõrgetasemelise ulatusliku suutlikkuse arendamine projekteerimisplatvormi loomise kaudu;
• olemasolevate katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine; 
• kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada kvantkiipide uuenduslikku arendamist;
• pädevuskeskuste võrgustiku loomine.

Nende lisategevuste käivitamine toimub kiibialgatuse raames Digitaalse Euroopa programmi vahenditega. Projekteerimisplatvormi, katseliinide ja kvantkiipide voorudes Eesti ei osalenud. Eesti kiibikompetentsikeskuse loomiseks (voor CCC-1) moodustasid konsortsiumi EIS, AS Metrosert ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit eelarvega 2,4 mln eurot neljaks aastaks, Chips JU osalusega 50/50. Taotlusi esitas 25 riiki 32-st partnerluse liikmesriigist, rahastatakse 27 kompetentsikeskust, sh Eesti KIIP. Kiibikompetentsikeskuste võrgustiku voorus (CSA-CCC-2) laekus kaks taotlust, neist ühes, seitsme partneriga konsortsiumis, on EIS assotsieerunud partneriks 0-eelarvega.

Euroopa horisondi vahenditega rahastatakse tavapäraseid avatud ja fookusteemadega elektroonika komponentide ja süsteemide (ECS) taotlusvoorusid. 2024. a. laekus kokku 15 IA ja 23 RIA taotlust, Eesti teadlaste (TalTech) ja VKE (AI4SEC) osalusega oli üks taotlus, millele tehti rahastusotsus.

Avanes M-ERA.Net3 2025. a. taotlusvoor, milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot tavapartnerile ja kuni 300 000 eurot koordinaatorile. Täistaotlusvooru pääses kaks Eesti teadlastega taotlust. Täistaotlusvoor sulgus 19. novembril 2025. Rahastusotsused tehakse 2026.a. I kvartalis.

M-ERA.Net4 taotlus esitati EK-le 18.09.2025.

Viidi läbi CHIST-ERA 2025. a. taotlusvoor, milles osales rahastajana ETAG. Taotlusvooru hindamistulemuste põhjal tehti rahastusotsus kolmele Eesti teadlastega projektile. 

1. juunil 2025.a. algas QuantERA III, milles osaleb ETAG. Septembris avanes QuantERA III esimene üheastmeline taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg oli 5. detsember 2025. a. ETAG osaleb taotlusvoorus eelarvega 150 000 tavapartnerile või 300 000 koordinaatorile.

• M-ERA.Net3 2025. a. taotlusvooru rahastusotsuste tegemine.
• QuantERA III 2025. a taotlusvooru rahastusotsuste tegemine.
• Juhul, kui M-ERA.Net 4 saab EK-lt positiivse hinnagu tehakse ettevalmistusi projekti alustamiseks.
• Käivad ettevalmistused M-ERA.Net 2026. a. taotlusvooru läbiviimseks. 2026.a. alguses peab otsustama taotlusvoorus osalemise.