Ühisprogramm

NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel.

NordForski ühisprogrammides osalemine aitab kaasa Eesti teaduskoostöö tihendamisele ennekõike Põhjamaadega, aga järjest rohkem ka Balti riikidega. See kasvatab kohalikku kompetentsi ja võimaldab meil õppida Põhjamaade kogemusest, samuti aitavad NordForski ühisprojektid kaasa võrgustumisele ja uute kontaktide loomisele. Läbivaks kriteeriumiks NordForski ühisprogrammi loomisel on selle lisandväärtus (nn Nordic-Baltic Added Value) ning keskendumine piirkonna jaoks oluliste ja/või eriomaste probleemide lahendamisele. Ühised teadusuuringud Põhjamaadega võimaldavad meil teha jagada andmeid, infrastruktuuri ja ressursse riikideüleselt.  

Aastatel 2019-2025 on Eesti (ETAG + osaliselt MEM/REM) liitunud 12 NordForski programmiga:

• Avaliku sektori digitaliseerimise programm (Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector): eelarve 6,6 mln eurot;
• COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm (Nordic Health Data Research Projects on COVID-19): eelarve 10 mln eurot;
• Jätkusuutliku vesiviljeluse programm (Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture): eelarve ligi 7 mln eurot;
• Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm (Sustainable Agriculture and Climate Change): eelarve ligi 7 mln eurot;
• Rohepöörde programm (Green Transition): eelarve 15,6 mln eurot;
• Ränne ja lõimumine (Migration and Integration): eelarve 72,2 mln NOK (6,2 mln eurot);
• Merede jätkusuutlik kalandus (Sustainable Fisheries from Healthy Seas): eelarve 40 mln NOK;
• Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemid (Sustainable health and social care systems for elderly): eelarve kuni 75 mln NOK Põhjamaadel ja kuni 1,2 mln eurot Balti riikidel - Märkus: Rahastatud projektide hulgas ei ole Eesti osalusega projekte. 
• Jätkusuutlik metsandus (Sustainable Forestry): eelarve kuni 60 mln NOK;
• Eetiline tehisintellekti kasutamine (Ethical Use of Artificial Intelligence): eelarve 15 mln NOK;
• Siseturvalisus ja julgeolekuohud (Antagonistic threats challenging Nordic societal security): eelarve kokku 66 mln NOK;
• Põhja- ja Baltimaade haridussüsteemid ja 21. sajandi väljakutsed (Nordic-Baltic education systems and 21st century challenges): eelarve kokku ligi 74 mln NOK.

Juhtministeerium puudub.

Eesti Teadusagentuur: Katrin Piller (katrin.piller@etag.ee), Katrin Saar (katrin.saar@etag.ee), Katrin Kello (katrin.kello@etag.ee), Argo Soon (argo.soon@etag.ee), Margit Suuroja (margit.suuroja@etag.ee), Lauri Teppo (lauri.teppo@etag.ee)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maarja Malm (maarja.malm@agri.ee)  

• Avaliku sektori digitaliseerimise programm - fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“
• COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm – fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad ja –teenused"
• Jätkusuutliku vesiviljeluse programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“
• Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“
• Rohepöörde programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“ ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused”
• Rände- ja migratsiooniprogramm – fookusvaldkond “Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum”
• Merede jätkusuutliku kalanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine“
• Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm – fookusvaldkond „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“
• Jätkusuutliku metsanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine“
• Eetilise tehisintellekti kasutamise programm – fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“
• Siseturvalisuse ja julgeolekuohtude programm – ühtib täielikult Eesti Siseturvalisuse arengukavaga 2030
• Põhja- ja Baltimaade haridussüsteemid ja 21. sajandi väljakutsed - fookusvaldkond “Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum”

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035

Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”

Digital Agenda 2020 for Estonia

Digiühiskonna arengukava 2030

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Metsanduse arengukava aastani 2030

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Euroopa Biomajanduse Strateegia

Sidus Eesti 2021–2030

Siseturvalisuse arengukava 2030

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

Otsene seos puudub, aga mitmed NordForski programmid/taotlusvoorud panustavad ka EL-missioonide elluviimisse (kliimamuutustega kohanemine, ookeanide ja vete missiooni eesmärkide täitmine jm).

Otsene seos puudub.

Eesti on aastatel 2019-2024 liitunud rahastajana 12 NordForski programmiga:

(1) avaliku sektori digitaliseerimise programm: kolm Eesti osalusega projekti;

(2) COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm: üks Eesti osalusega projekt;

(3) jätkusuutliku vesiviljeluse programm: üks Eesti osalusega projekt;

(4) jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm: neli Eesti osalusega projekti, millest kolme rahastab ETAG ja ühte Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

(5) rohepöörde programm (1. alateema – energiatõhusad toidusüsteemid): kaks Eesti osalusega projekti, millest ühte rahastab ETAG ja teist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

(6) rände ja lõimumise programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse kolm Eesti osalusega projekti (1 koordinaator eelarvega 300 000 eurot ning 2 partnerit kumbki eelarvega 150 000 eurot); rahastajana osales ETAG summaga 150 000 tavapartneri ja 300 000 koordinaatori kohta;

(7) merede jätkusuuliku kalanduse programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse üks Eesti osalusega projekt (150 000 eurot); rahastajana osales ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartneri ja 300 000 eurot koordinaatori kohta;

(8) eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm: 2024 valmistati ette ja avanes taotlusvoor, kus rahastajana osales ETAG eelarvega 150 000–300 000 eurot; rahastatud projektide hulgas ei olnud ühtegi Eesti osalusega projekti; 

(9) jätkusuutlik metsandus (Sustainable Forestry): 2025 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus  sai rahastuse 4 projekti (koordinaator eelarvega ligi 229 000 eurot, kaks partnerit eelarvega 150 000 eurot, üks partner eelarvega ligi 60 000 eurot); rahastajana osales ETAG, 1 projekti eelarve 150 000–300 000 eurot sõltuvalt osaleja rollist projektis;

(10) eetiline tehisintellekti kasutamine (Ethical Use of Artificial Intelligence): 2025 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse 4 projekti (koordinaator eelarvega 300 000 eurot, kolm partnerit eelarvega 150 000 eurot); rahastajana osales ETAG, 1 projekti eelarve 150 000–300 000 eurot sõltuvalt osaleja rollist projektis;

(11) siseturvalisus ja julgeolekuohud (Antagonistic threats challenging Nordic societal security): 2025 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse 3 projekti (kolm partnerit eelarvega 150 000 eurot); rahastajana osales ETAG, 1 projekti eelarve 150 000–300 000 eurot sõltuvalt osaleja rollist projektis;

(12)  Põhja- ja Baltimaade haridussüsteemid ja 21. sajandi väljakutsed (Nordic-Baltic education systems and 21st century challenges): 2025 algas taotlusvooru ettevalmistamine, mis on plaanis avada jaanuaris 20206; ETAG osaleb eelarvega kuni 600 000 eurot (ühe projekti eelarve 150 000-300 000 eurot sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus on partneri või koordinaatori rollis).

• Jätkub projektide elluviimine järgmistes taotlusvoorudes: jätkusuutlik põllumajandus ja kliimamuutused (projektid lõpevad 2026); rohepööre; ränne ja lõimumine; merede jätkusuutlik kalandus.
• Algab projektide elluviimine kolmes taotlusvoorus, kus selgusid rahastusotsused 2025 lõpus: jätkusuutlik metsandus; eetiline tehisintellekti kasutamine; siseturvalisus ja julgeolekuohud.   
• Ettevalmistused 21. sajandi haridussüsteemide väljakutsetele suunatud taotlusvooru avamiseks jaanuaris 2025. Järgneb Eesti taotlejate konsulteerimine, infopäeva korraldamine jms. Taotlusvoor sulgub II kv; ETAG viib läbi vastavuskontrolli Eesti taotlejate osas; hindamistulemused peaks selguma 2026 sügisel ning projektid saavad alustada kas 2026 IV kv või 2027 I kv.
• Osalemine võimaliku uue taotlusvooru ettevalmistamisel, mis on suunatud toidu julgeolekule (Food Security).